Juba mitu kuud tagasi jõudis minuni info, et praktikat on võimalik teha ka Keskkonnaametis. Tundsin selle vastu koheselt huvi ning hakkasin sellekohast infot ka otsima. Too hetk ei olnud neil veel rohkemat avaldatud, kui see, et veebruari kuus avatakse konkurss. Pikisilmi jäin seda ootama ja ühel hetkel saigi kandideerida. Mõneti tuli sisse kõhklus, kas ikka tahan nii suurt vastutust võtta, et riiklikus organisatsioonis end üles anda. Siiski otsustasin oma CV ja taotluse kallal natuke vaeva näha ja teele saata. Vaev oli seda väärt kuna üsna pea ootaski mind postkastis positiivne teade, et suurimal heameelel võtaksid nad mu praktikale. Juhhei! Erinevaid maid uurides jõudsime järeldusele, et praegune parim šanss on end Lahemaale suunata. Eesti suurim ja vanim rahvuspark, millel ka tänavu 50s juubel pakub nii palju erinevaid võimalusi ja väljundeid, kus end rakendada saaksin. Ja nii nagu mina end tunnen, tutvustas ka minu praktikajuhendaja end kui hunt kriimsilma oma 9 ametiga. Seega mitmekesine töö ja huvipunktid saavad kõik mõnusasti ühte punutud. Täna seadsingi enda sammud esimest korda Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse, kus Enri mind ootas. Sissejuhatus Keskkonnaameti organisatsiooni ja töösse ning mida keskkonnahariduse spetsialisti töö endast kujutab. Viimasega koos ka kõik need võimalused, mida praktika raames proovida võiksin. Alustades õppeprogrammidega tutvumisest, koostamise ja läbiviimisest kuni virtuaaltuuri testideni. See aga ei ole veel kõik, laual on veel mitmeid köitvaid asju nagu Junior Rangerite programm, Kaitsealade päev (kui pandeemia lubab), Lahemaa 50 juubeli konverents, natuke projekti laadset tööd, olemasolevate meetodite värskendamist, Lahemaa giidikoolituse ja atesteerimise vaatluspraktikat ja infotahvlite hea tava loomise protsessi toetamist. Need ehk võivad praegu kõlada üsna kuivalt, aga tegelikkuses võimaldavad nii palju õppimist ja kogu keskkonnahariduse seljatagust tundma õppida. Minu, kui loodusgiidi jaoks väga oluline teave, kuidas oma programme hariduslikult üles ehitada, mis oleks kättesaadav nii väikestele kui ka suurtele. Ja mis kõige olulisem muidugi, rikkalikult loodusteadmiste omandamist! Pärast külastuskeskusega tutvumist otsustasime minna Viru rabasse, kus Enri mulle personaalselt sealset õppeprogrammi tutvustas. Selline entusiasm ja oskuslik aktiivõppemeetodite kasutamine tegi uute teadmiste omandamise tunduvalt lihtsamaks ja lõbusamaks. Tuleb ikka ja jälle tõdeda, et õppida on mul väga palju! Aga sellise giidi/juhendajaga õpin ma ka seda, et see on okei, kui kõike ei tea ja julgen oma teadmised proovile panna ka siis, kui see mulle ebamugavust tekitab. Jään huviga oma järgmisi praktikatoimetusi ootama!
0 Comments
Kari Outdoorsi loodusretked koos Heleni ja Antsuga on olnud mu soovilistis, millest olen tahtnud osa saada. Täna see siis õnnestus! Sügav sisselülitumine toimus juba kohe alguses, kui Ants võttis sõnajärje ja oma malbel ja kõrvu paitaval häälel meie rännaku sisse juhatas. Tee algas kokkulepitud vaikuses, kui tasahaaval hakkas loodus erinevaid märke endast näitama ja Ants meie tähelepanu sellele pööras. Väikese jalutuskäiguga jõudsime juba valmis sätitud pesani, kus teemeister Joosep vett soojendas. Tutvustusring, enda avamine, tee serveerimine ning täielik laadimine võis alata. Pärast pühitsetud tee sõõmukeste lõppemist asusime matkale. Räätsad jalga ja kohaliku looduse võlu nautima. Kõige suuremaks maagiaks oli viimasel hetkel maha sadanud paks lumi, mis oma kergete helvestega pilku püüdis. Vahelduvad päikesekiired paitasid põski koos karge tuulega, mis meid lagendiku peal räsis. Mööda jää-alust vett, loomajälgi ja puuseeni jõudsime ringiga tagasi lõkkeplatsile, kus kiirelt tegime taas tule üles ja panime toidu ja musta pässiku tõmmise tulele. Imeline kõhutäis, mis sai rikastatud üllatusliku kohaliku Habaja Viinavabriku vaarika veiniga. |
Siit leiad minu õpingutega seotud seiklused, retked, avastamised, praktika ja õppekogumike materjalid. arhiiv
May 2022
Sildid
All
|