Juba mitu kuud tagasi jõudis minuni info, et praktikat on võimalik teha ka Keskkonnaametis. Tundsin selle vastu koheselt huvi ning hakkasin sellekohast infot ka otsima. Too hetk ei olnud neil veel rohkemat avaldatud, kui see, et veebruari kuus avatakse konkurss. Pikisilmi jäin seda ootama ja ühel hetkel saigi kandideerida. Mõneti tuli sisse kõhklus, kas ikka tahan nii suurt vastutust võtta, et riiklikus organisatsioonis end üles anda. Siiski otsustasin oma CV ja taotluse kallal natuke vaeva näha ja teele saata. Vaev oli seda väärt kuna üsna pea ootaski mind postkastis positiivne teade, et suurimal heameelel võtaksid nad mu praktikale. Juhhei! Erinevaid maid uurides jõudsime järeldusele, et praegune parim šanss on end Lahemaale suunata. Eesti suurim ja vanim rahvuspark, millel ka tänavu 50s juubel pakub nii palju erinevaid võimalusi ja väljundeid, kus end rakendada saaksin. Ja nii nagu mina end tunnen, tutvustas ka minu praktikajuhendaja end kui hunt kriimsilma oma 9 ametiga. Seega mitmekesine töö ja huvipunktid saavad kõik mõnusasti ühte punutud. Täna seadsingi enda sammud esimest korda Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse, kus Enri mind ootas. Sissejuhatus Keskkonnaameti organisatsiooni ja töösse ning mida keskkonnahariduse spetsialisti töö endast kujutab. Viimasega koos ka kõik need võimalused, mida praktika raames proovida võiksin. Alustades õppeprogrammidega tutvumisest, koostamise ja läbiviimisest kuni virtuaaltuuri testideni. See aga ei ole veel kõik, laual on veel mitmeid köitvaid asju nagu Junior Rangerite programm, Kaitsealade päev (kui pandeemia lubab), Lahemaa 50 juubeli konverents, natuke projekti laadset tööd, olemasolevate meetodite värskendamist, Lahemaa giidikoolituse ja atesteerimise vaatluspraktikat ja infotahvlite hea tava loomise protsessi toetamist. Need ehk võivad praegu kõlada üsna kuivalt, aga tegelikkuses võimaldavad nii palju õppimist ja kogu keskkonnahariduse seljatagust tundma õppida. Minu, kui loodusgiidi jaoks väga oluline teave, kuidas oma programme hariduslikult üles ehitada, mis oleks kättesaadav nii väikestele kui ka suurtele. Ja mis kõige olulisem muidugi, rikkalikult loodusteadmiste omandamist! Pärast külastuskeskusega tutvumist otsustasime minna Viru rabasse, kus Enri mulle personaalselt sealset õppeprogrammi tutvustas. Selline entusiasm ja oskuslik aktiivõppemeetodite kasutamine tegi uute teadmiste omandamise tunduvalt lihtsamaks ja lõbusamaks. Tuleb ikka ja jälle tõdeda, et õppida on mul väga palju! Aga sellise giidi/juhendajaga õpin ma ka seda, et see on okei, kui kõike ei tea ja julgen oma teadmised proovile panna ka siis, kui see mulle ebamugavust tekitab. Jään huviga oma järgmisi praktikatoimetusi ootama!
0 Comments
|
Siit leiad minu õpingutega seotud seiklused, retked, avastamised, praktika ja õppekogumike materjalid. arhiiv
May 2022
Sildid
All
|